Laulasmaal

11.PÄEV

 Hoiatan juba kohe ette, et see postitus on ülipikk. Aga püüdke mõista, see hõlmab ka kolme päeva, erinevalt tavalisest ühest Käisime 7.-9. augustil Laulasmaal, et kokkutulekuks harjutada ja et niisama paar väga toredat päeva koos veeta Saabusime kohale jupphaaval: Kristi oli kohal juba õhtu varem, esimestena saabusid hommikul Kadri ja Liis ning mitte väga palju hiljem tulid rongi ning jalgrattaga ka Kerttu, Kadri Ann, Elo ja Nastja. Ka Markus oleks pidanud tulema hommikul Kadri ja Liisiga, kuid magas selle marsa maha ja tuli hilisemaga. Läksime talle rattaga marsa peatusse vastu, soovides veenduda, et ta õigest kohast mööda ei sõida, kuid helistamisel selgus, et see oli juba juhtunud. Markus sõitis umbes 6 km kaugemale kui vaja ning keeldus ka tagasi suunas hääletamast. Nii me (Kristi, Kadri, Kerttu) siis väntasime vastu talle. Jalgrattal, millega Kristi sõitis oli pakiraam, nii et me lootsime Markuse sellega tagasi toimetada, aga see ei õnnestunud, ratas tegi ka juba ainult Kristi raskuse all sellist häält, et laguneb iga kell koost. Nii me siis otsustasime, et kuna Markus ei olnud endiselt nõus hääletama, teeb seda Kristi ja Markus sõidab tema rattaga. Me ei pidanud isegi ootama, üks lahke autojuht võittis ta kohe peale ning viis soovitud hulga maad edasi. Ning siis oli veel puudu ainult Kristofer. Ka tema jõudis üks hetk kohale ning meid oligi juba üheksa tükki koos. 

Otsustasime minna osta poest jäätist ning siis randa suunduda. Olime just poodi jõudnud, kui taevast hakkas alla tulema väga suures koguses vett. Jooksime siis oma jäätistega ühe poe kõrval oleva pisikese katuse alla vihma eest kuivale, tuli aga välja, et see katus ei olnud just kuigi vihmakindel ning me saime ikkagi päris palju vett kraesse. Aga polnud hullu, me malevas sellise ilmaga karastunud ja kuna olime juba eelnevalt otsustanud ujuma minna, ei laskund me vihmal ennast häirida ning suundusime ranna poole. 

Randa jõudes jäi ka vihm üle. Vesi ei olnud tegelikult üldse soe, aga sellest hoolimata käisime seal lausa kuuekesi (Kristi, Kadri, Kerttu, Liis, Nastja, Kristofer). Tagasi jõudes olid kõigil juba kõhud väga tühjad, nii et Kadri ja Markus hakkasid grilli vaikselt tuld tegema ja Kristi, Kerttu, Elo, Nastja läksid poodi veel puudu olevaid asju ning muidu head paremat tooma. Poest välja astudes sadas taaskord vihma, selline kodune tunne tekkis kohe. See jäi siiski üks hetk üle ja me saime liha ja suvikõrvutsad grillitud, salati valmis ning võisime sööki nautida õues. Kõhud täis ning tuju hea, läksime võrku mängima. Oli ka helgemaid hetki, kuid võib öelda, et me just liiga head veel ei olnud. Siiski oli meil lõbus

Kui enam mängida ei viitsitud, mängisime ühte tapmismängu, mille nimi võiks olla "BANG". https://www.youtube.com/watch?v=qPyz9XJJWvA&feature=youtu.be Kõige osavam oli meist Markus. Peale seda hakkaski juba vaikselt pimedaks minema ja me suundusime tagasi maja poole. Keetsime teed ja sõime Kristi küpsetatud kooki. Nom nom nom helistasime ka Jürgenile, sest me ei teadnud veel kas ta tuleb või ei. Saime teada et ei, aga ta käskis meil 24h jooksul laulu valmis saada ning see talle siis ette laulda. Saime teada ka seda, et Jürgen ei oska arvutada, sest kell oli 11 ja ta käskis meil järgmine päev kell 10 helistada. Pidime talle ligi viis korda seda ütlema enne kui talle kohale jõudis et kella üheteistkümnest 24h on kella üheteistkümneni. Õhtu sisustamiseks mängisime "Challengiat"- mängu, kus tuleb täita mitmeid veidraid ning naljakaid challengeid.  https://www.youtube.com/watch?v=Ypif4bzga_E&feature=youtu.be Kui mänguisu rahuldatud sai, tekkis meil plaan minna randa ujuma ja tähti imetlema. Võtsimegi siis teekonna läbi pimeda metsa kuuekesi ette (Kristi, Kadri, Kerttu, Elo, Kristofer, Markus). Ja see oli seda väärt, kohale jõudes vaatas meile vastu suur kollane kuu, mille peegelduses me ujusime. Vesi tundus soojem kui päeval ning pärast rannal vedeledes ja tähti imetledes nägime kõige ilusamat sabaga tähte. Tagasi jõudes läksid normaalsed meist magama või magasid juba, Kadri ja Markus jäid veel välja juttu rääkima. Kristi ja Kerttu otsustasid aga Kerttu juukseotsad rohekaks värvida nagu need olid õdedel. Sellel ajal kui värv peas pidi seisma, pisteti kahe peale pintslisse terve suur pakk vahvleid (Kadri ei olnud just väga õnnelik, et ta ilma jäi). Need kaks näljast hullu said magama kell pool neli ning Markus ja Kadri kell 4. Nii lootusetult hilja ei olnudki. Terve päeva jooksul üritasid muidu ka kõik talendishowks ideid välja mõelda, kuid midagi geniaalset ei tulnud kellelgi.

2.PÄEV

Hommik algas kell pool üksteist. Samal ajal kui kõige unisemad veel magasid, pesi Kristi kõik eelmise päeva nõud ära, neid ei olnud üldse vähe. Kui see tehtud, olid kõik ennast juba voodist välja vedanud ning me võisime istuda hommikust sööma. Nosisime krõbinaid ja võileibu, pärast pesid kõik ise oma nõud ära. Ka Elina saabus. Siis vedelesime niisama, tegelesime Kadri ja Kristi herne- ning tikrisaagi hävitamisega. Kristi värvis Kerttu juukseid veel korra, et need ilusamat tooni oleksid. Tegime brainstormi, et leida talendishowks ideid. Kõik ütlesid sõnu, mis seostusid malevaga ning kui meil oli neid leheküljetäis, valisid kõik kolm lemmikut. Kõige rohkem hääli saanud sõnadest keevitasime kokku talendishow esialgse mõtte ning täiustasime seda kuni jõudsime Toosikannu laval ette kantud lõpptulemuseni. 

Siis olime jälle niisama ning varsti läkski jälle kõht tühjaks. Sõime makarone, vinkusid ja fetajuustu/tomati/suvikõrvitsa/meloni salatit-nämmiiii... Kuna veesüsteem seal on äärmiselt napakas (ja liiga keeruline, et seda siin seletada) ning paagist sai vesi otsa, leidsime, et on lihtsam kui üks peseb kõigi nõud. Kadri võttis selle ülesande vapralt enda peale ja sai suurepäraselt hakkama.

Siis pidi Kadri Ann kahjuks lahkuma. Saatsime (Kristi, Kerttu, Elo, Nastja) ta rongi peale, kõik ei saanud tulla, sest kõigil ei olnud ratast.

Käisime veel poest läbi, kus vaid meie pilgust ning lähedusest suutis ümber minna ploomikastide virn. Meie ei olnud ausalt süüdi.

Ja oligi õhtu käes ning mingi hetk jõudsid ka Kreete, Kristo, Vici ja Andre. Kristi pani sauna küdema, ja kahe peale said õed ka grilli sooja, kuigi mitte kõige just rahumeelsemalt  poisid (Kristo, Andre) leidsid, et liha on liiga vähe ning läksid poodi seda juurde tooma. 

Samal ajal jalutas Kristi peale solvunud Kadri majast natuke eemal tee peal ning kõige suvalisemast teeäärsest võsast üldse kargas välja Claus. Kadri oli ikka päris üllatunud. Tuli välja, et Claus oli õiget kohta otsinud, siis aga läinud ennast metsa kergendama ja võsast välja tulles oligi Kadri seal.
 

 

Ja oligi meie seltskond koos. Midagi produktiivset nagu laulu harjutamine me küll ei teinud. Selle eest mugisime ribisid, vorstikesi ja niisama liha, käisime saunas ja rääkisime lihtsalt mõnusalt juttu. Istusime lõkke ümber ja grillisime vahukomme. Vahepeal andis Jürgen meile lauluga ajapikendust järgmise päeva kella kolmeni päeval.

Mingi hetk oli keegi suutnud vetsu nii lukku panna, et kedagi ei olnud sees, aga uks oli lukus. Ja lukku sai lahti teha ainult seestpoolt. Poisid olid seal siis tükk aega tähtsate nägudega ümber ja pusisid selle kallal. Lõpuks õnnestus Markusel Clausi väikse kaasabiga uks lahti saada ning inimesed said jälle vetsus käia. Jei!

Ja kuna öösel on nii vinge ujumas käia, otsustasime minna ka see öö, kuigi tegelikult oli juba rohkem hommik. Käisime see kord kahe grupina. Kõigepealt Kadri, Liis, Elo, Nastja, Claus, Markus, Kristofer, Andre ja kui nemad olid tagasi tulnud, läksid Kristi, Kerttu, Kreete ja Vici, kes jõudsid mere äärde täpselt päiksetõusuks. Päike küll ei tõusnud mere poolt, aga sellest polnud midagi. Vesi oli soe ja vaade oli nagu muinasjutus. Taevas oli erkroosa, merel oli udu ning kui merest kaldale vaadata, oli tunne justkui oleksid mõnel üksikul saarel. Tagasi jõudes kõik juba magasid. Ja kuna ma ja oli siiski üsna tilluke, siis kõik magasidki üksteise otsas, kui sa just ei olnud leidlik Claus ja ei roninud kuhugi kuhu teistel ei oleks mõtteski ronida olnud või Kristi, kes läks sauna ja magas uhkes üksinduses ja üllatavalt mugavalt.

3.PÄEV

Ärkasime taaskord kes kuidas. Kristi ja Elo pesid nõud ära ning Kristi segas kokku ülisuure kausitäie pannkoogitainast, et hakata hommikusööki tegema. Aga noh, väga ei saanud hakkama, sest see mis sealt panni pealt ära tuli ei näinud väga pannkoogi moodi välja. See oli pigem pannkoogipuder. Ärkas Kreete ja tuli appi, ikka ei saadud hakkama. Väga pika proovimise ja suure hulga munade lisamise peale saadi lõpuks kahe peale hakkama koogiga, mis nägi välja ka nagu kook. Tegelikult oli asi pannis, mitte küpsetajates. Ja siis, geeniuslapsed tulid lõpuks mõttele, et võiks ju lõkke peal teha. Mõeldud, tehtud, Kristi tegi lõkkesse tule ja hoplaa, pannkoogid hakkasidki valmima.  Küpsetasid Kristi, Kreete, Liis, Kristo. Kõige suurema töö tegi siiski Liis, kes vapralt taigna lõpuni vastu pidas. 

Poisid käisid vahepeal ja korjasid koos Kadriga natuke tikreid ja suure kausitäie punaseid sõstraid, millest Kadri ülihea toormoosi tegi. Superhea hommikusöök oli, sellist sööks iga päev.

Ja siis pidi Kerttu kahjuks meie seast lahkuma. Kui Kerttu oli läinud, istusime maha ja hakkasima lauluga tegelema. Harjutasime seda, mis meil juba olemas oli ning mõtlesime juurde refrääni. Täpselt kell kolm helistas Jürgen, aga ta pidi pettuma, laul ei olnud veel valmis. Järgmise poole tunni jooksul suutsime laulu valmis saada ning teise poole tunni jooksul seda esitama õppida. Helistasime siis Jürgenile ja laulsime selle ette. See oli meie kõige ilusam esitus sinnamaani ning võib juhtuda, et ka üldse. Kui laul sai läbi, oli vaikus. Kõik ootasid, et Jürgen ütleks midagi, aga ta ei öelnud. Markus pidi ütlema, et laul on läbi, enne, kui me talt midagi kuulsime. Võib juhtuda, et ta oli sõnatu.

Peale seda puhkasime veidi aega sellest suurest pingutusest ja suundusime siis randa võrku mängima. Kahjuks lahkus meie sealt teel sinna neli (Kristo, Kreete, Andre, Vici) ning rannas avastasime ka, et me saame vaid 15 min mängida, muidu ei jõuaks osad viimasele rongile. Aga selle eest tuli mäng vahepeal Shakira laulude ning muude vanade ja naljakate hittide saatel juba päris hästi välja. Rändasime läbi metsa tagasi, osad suundusid marsale ning osad rongile. Järgi jäid Kristi, Kadri, Liis ja Markus. Nad aitasid õdedel veel koristada ja läinud olid ka nemad. Järgmise päeva õhtuks nägi maja tänu Kristile ja Kadrile (natuke rohkem tänu Kadrile) jälle välja nagu enne Valgjärve I saabumist

Ning olimegi valmis kokkutulekule minema.

Kristi ja KerttuXJJWvA&feature=youtu.be