..sest just nii ongi

Olge maitsvad te maasikad. Soovime teile palju päikest! 

Viimasel päeval võid sa ükskõik mida teha. Sa võid Jürgeni näo täis sodida, sest sul pole enam midagi kaotada" -Claus

Täna oli viimane malevapäev ja toimkonnas oli taas mina ja Kristi. 

Ärkamine võittis jälle veidi kauem aega kui võiks, aga mis seal ikka. Meie tööpäev oli nagu iga teine tööpäev, vihma sadas ning külm oli. Pärast tööpäeva hakati asju palavikulise kiirusega pakkima. Oli vaja terve kool korda teha ja oma asjad pakkida. Polnud palju aega seletada, lihtsalt hüppa bussi. Kuigi olime mingi pool tundi ajakavast maas jõudsime ikka kõigega valmis ja rongi peale. Minule meeldis väga lõputseremoonia, sest me võtsime oma emotsioonid kokku ja tegime seda sama ülesannet mida tutvudes tegime. Lõpetasime seal, kus alustasime, klišee aga hea.

Vaatamata sellele, et saab lõpuks koju, oli siiski kurb lahkuda. Sulevgi (tööandja) ütles, et nüüd, kui me oleme korjamise enam-vähem käppa saanud peame ära minema ning minu arust oleks veel üks nädal ka meie sõprussuhteid tugevdanud. Meie suureks sõbraks ja töökaaslaseks olnud Vihm oli ka lahkudes platsis, kuidas siis ilma temata saaks. Praegu on kell 1:11, olen üpris väsinud, kirjutan viimased read ja jään koos ülejäänu malevarühmaga sügavasse unne. Loodetavasti järgmine aasta kohtume taas malevas!

Markus 

Viimane õhtu Valgjärvel - päev nr 13

Tänasel päeval pidasime pulma. Päev algas abielu ettepanekuga - Kristo võttis julguse kokku ning tegi selle asja ära. :)

Edasi aga töötasime - maasikad ju vajasid korjamist. 

Tänase õhtu teema oli pulm. Pulm algas piduliku tseremooniaga, mis leidis aset rannas, mida saime kogu maleva jooksul kõigest kaks korda külastada, purdel. Muidugi ei puudunud valged õhupallid ning "roosid". 

Kogu tseremoonia viis läbi meie pastor Markus. Tegelikult oli meil igaühel mingi roll. Nii näiteks oli Elo Lõuna-Eesti nobedaim maasika korjaja, kellele meeldib punane värv ja jutustada maasikatest. Kristi oli aga hipi, kellele meeldis koguaeg valju häälega naerda. Kadri aga kandid vanaema rolli, kellel olid esimesed alzheimeri tõve sümptomid. Kreete oli aga islami usulane, kes iga täistund meka poole palvetas. Muidugi ei puudunud pulmast ka peiu ekspruut, kes oli ühtlasi ka endine Miss Estonia - seda rolli kandis Vici. Kadri Ann oli aga pruudi õde, kes sebis kõiki kutte. Liis aga muretses selle pärast, et pruutpaar ka lapse ikka saaks - tema oli pruudi sõbranna. Nastja oli hoolitsev peiu ema ning Elina pruudi ema. Karl aga kehastus kohalikuks talumeheks, kes eksis kuidagi pulma ära. Pulmast ei puudunud ka sõjaveteran Kristofer, kes koguaeg sõjast rääkis ning praegu teenis raha traktoristina. Andre aga oli viks ja viisakas ärimees. Ka peiul oli sõber, Claus, kes oli nohik. Jürgen aga oli suur Koit Toome fänn, kes teadis kõiki Koidu laule. Ka tema riietusstiil oli inspireeritud Koidust. Heli aga muretses oma pikkuse pärast, seepärast oli ta suure alaväärsuskompleksiga, mis oli tingitud tema pikkusest. 

Samuti toimusid põnevad mängud ja tradistioonilised pulma tegevused. 

Õhtu aga lõppes rahulikult - nimelt sai meie saalist "postkontor", kus igaühel oli oma ümbrik ehk postkast. Saime kõik üksteisele kirju kirjutada - öelda midagi ilusat koduteele kaasa. :)

12. Poissmeeste ja tüdrukute õhtu

Täna toimus tüdrukute ja poissmeeste õhtu nagu ikka pulmale eelneval õhtul kohane. Tänu vihmasele ilmale pidime kõik oma plaanid ümber tegema.

Nii tegid poisid oma tegemisi - veetsid enamus aega pinksi mängides ja niisama jutustades.

Tüdrukud aga tegid pruudile ajalehest kleiti, jutustasi ning pommitasid pruuti küsimustega peiu kohta. Seda kõike hubades küünaldega toas. Muidugi käis asja juurde ka väike limps ja šokolaad.

Üheteistkümnes päev- päike tuli taas Valgjärvele ja tüdrukute seast pruudi valimine

Täna hommikusteks äratajateks olid Liis-Anett ja Elina. Hommikusse mahtus nii venitamist, jooksmist kui ka natuke jõu trenni. Ilm tõotas soe tulevat,seega said kõik eriti positiivsete nägudega Atsi juurde sööma minna.

Söögiks oli mannapuder moosiga, võileivad ja erinevad joogid. Kõhud täis väntasime Sulevi juurde tööle.Tänaseks tööks oli algselt maasikate korjamine, hiljem lisandus ka sibulate rohimine.Väga heaks tegi selle töö, soodne ilm, mis võimaldas meil tunda,et endiselt on veel suvi. 4 tundi tööd tehtud, suundusime tagasi Atsi juurde sööma, kus meid ootas isuäratav klimbi-kana supp ja võrratud apelsinimaitseline tarretis vahukoorega. Siis suundusime kõik koos tööle tagasi, kus meid ootaski meie jaoks täiesti uus töö-sibulate rohimine. Kuidagi läks üheskoos tööd tehes aeg lausa ludinal ja nii me läksimegi peale kaht tundi tööd tagasi kooli. Kooli jõudes hakkas vaba aeg, seega see tähendas seda,et kõik said rahulikult puhata, kes läks pesema, kes magama või siis näiteks poisid arutasid meie õhtuse pruudi valimis konkurssi üle. Pärast vaba aega läksime viimast korda selle päeva jooksul Atsi juurde õhtust sööma. Söögiks olid kartulid, vorstikesed ja salat. Pärast sööki läksime tagasi kooli, kus hakkasid poisid ettevalmistuma pruudi valimis võistluseks. Tüdrukutel oli samaaegselt pinge ja närv juba sees. Varsti hakkaski võistlus pihta. Esimeseks katsumuseks oli käesurumine,seal näitasid meie tüdrukud, kui tugevad nad on ja tuli välja, et kõikidel oli rammu küllaga.

                                                  Finaalis võistlesid Kreete ja Kerttu-Liis




                                           
                         



Teiseks ülesandeks oli võimalikult ilusa välimusega ja hea maitsega võileiva tegemine. Laua peale anti
erinevaid koostisosi ja me pidime nendest 10 minutiga võileiva valmis tegema. Seejärel tulid poisid ja hääletasid,selle võileiva poolt, mis neile kõige rohkem meeldis.








                     

Kolmandaks hakkasid tüdrukud poistele massazi tegema. Tüdrukud käisid iga poisi juures 2 minutit,igale poisile anti teada, mis nr tüdruk teda hetkel maseerib ja hiljem otsustasid nad, kes on kõige parem
masöör

Neljandaks ülesandeks oli tüdrukutel ära arvata silmad kinni kelle ülakeha on see, mida nad katsuvad. Tuli välja meie maleva tüdrukud oskavad kehade järgi päris hästi inimest ära tunda.


Viiendaks pidid tüdrukud näitlema,et nad on naised,kes on suhtes mehega ja nad proovivad talle oma jutuga märku anda, et nad tahavad, et mees laskuks põlvele ja paluks neid naiseks.

Kuuendaks tegid tüdrukud läbi totaalse muutumise. Nad sisenesid üksteise järel saali ja seisid poiste ette poosi. Poisid hindasid nende muutust, kõnnakut ja poose.

Viimaseks ülesandeks oli tüdrukutel rattaketi peale panemine. Sellega said nad üsna hästi hakkama ning sellega oligi meie võistlus läbi.


Õhtu lõppes huvilistele õudusfilmi vaatamisega, seejärel jäid kõik üheskoos magama.















Elina ja Liis-Anett

Kümnes päev - Poiste seast peigmehe valimine!

Tänane hommik oli jahe (4°C), aga kõigil oli ikkagi hea tuju. Hommikul said kõik õigel ajal jalule ja soendust tegema. Siis läksime Atsi juurde hommikust sööma. Hommikusöögiks olid maisihelbed jogurti või piimaga, vaatasime söömise ajal  madagascari pingviine.Pärast hommikusööki läksime Sulevi juurde tööle, seekord maasikaid korjama. Töö tegi raskemaks vihm ja külm tuul. Tea abi ja juhendamisega saime tööga hästi hakkama. Pärast nelja tundi rasket tööd läksime Atsi juurde lõunasööki sööma (hilinesime 15 min. sest pidime vaod ära lõpetama). Lõunasöögiks oli püree, hapukapsas ja kaste, kes tahtis sai ka teed. Kõigile meeldis toit väga ja oli lõbus.Aeg läks kiiresti ja enne kui arugi saime pidime juba tööle tagasi minema. Järgmised kaks tundi läks väga kähku, kuigi vihma sadas kogu aeg. Ära tulime ka vihmaga, oli raske pori sees vändata. Kui olime kooli jõudnud siis saime pesemas käia ja pärast seda oli meil kaks tundi vaba aeg. Vabal ajal leppisid tüdrukud meile võistlused kokku (peigmehe valimiseks) ning poisid mängisid klaverit. Õhtusöögi ajal me sõime suppi ja vaatasime jalgpalli eelkommenterimist ja järgmise päeva ilmateadet( mis osutus jällegi väga külmaks ja vihmaseks). Pärast õhtusööki läksime koolimajja, saime allamäge sõita. Kui olime koolis siis anti tund vaba aega enne ``peigmehe valimis``. Poisid olid ülesannete pärast elevil. Esimeseks ülesandeks oli kammimine, mida pooled poisid polnud kunagi teinud, aga see ei osutunud raskekes. Teiseks pidime tüdrukutele patsid tegema, mida enamus teha oskasid, aga halvasti...

Poisid võtsid paaridesse ja hakkasid üksteist kordamööda meikima, mis läks VÄGA hästi, oleks nagu professionaalid koos. Pärast meikimist saime viis minutit et enda nägu ära pesta, siis hakkasime tüdrukutele massazi teha. Igale tüdrukule kaks minutit. Pärast massazi hakkasime tantsima, tüdrukud hindasid meid, Clausil läks ilmselgelt kõige paremini. 

Pärast tantsimist hakkasime viktoriini mängima. Suhteliselt hästi läks.

Teatsime ka tüdrukute jalanõusid hästi, arvasime need ära.

Viktoriini järgselt tuli käepalumine, see oli üks kõige naljakamaid kohti õhtu jooksul. Me pidime kätt paluma ``Roosi`lt`, kes oli põrandahari.
Kui käepalumine läbi sai siis hakkasime rinnahoidjaid avama, Kristo oli kõige kiirem. See ülesanne oli raske, oli vaja nõks kätte saada, siis oli lihtsam.

Lõpuks me pidime naist kandma, kelleks oli Elo, ta oli üllatavalt kerge, kuigi meie rammumees Claus suutis ta ikkagi maha pillata. Õhtu lõpuks me istusime ringi ja rääkisime järgmistest äratajatest ja tüdrukutele ülesannete valimisest.

Karl ja Nastja

:)

Jeee, vaba päev :D

Mõnus on ärgata selle peale, et päike paistab aknast sisse ja kell on üheksa läbi. Nüüd seada sammud võimla poole ning teha Kristi ja Kristoferi juhendamisel muusika saatel paar erksamat liigutust, et viimnegi uni silmist kaoks.

Uksest väljudes on ootamas hommikuselt karge õhk, kuid mäest üles väntamine ei lase külmal kerre pugeda. Samas Atsi Juurest väljudes ei olnud nägu enam nii naerul, sest taeva ning maa vahel oli paks vihmaloor.

Asjad koos, võib sõit Otepääle alata. Tuju on ka natuke lootusrikkam, sest taevas on peaaegu selge.

Otepääle jõudes vettime siiski läbi ning läbime suurema osa seiklusrajast vihmas. Kõige vingemad on pikad laskumised, kus Kristo saab väga lähedale raja rekordile. Kristo ning Kristi läbivad ainsatena ka Katsumuste raja.

Siis istume mõnusalt soojas Tehvandi spordibaasi kohvikus ja nosime kokkade poolt kaasa pandud pitsalõikusid, samal ajal oma külmunud jäsemeid soojendades.

Mitte mingit tahtmist ei ole tagasi sõita, sest on tunne , et varsti saavad meist kõigist jääkuubikud ja taevast sajab REAALSELT lund. Käime Maximas ja pressime paunad kõike head paremat, mida külapoest ei saa, täis.

Tagasiteel jääb mingi hetk õnneks vihm üle ja isegi enam-vähem soe hakkab. Lõpuks ilmub koolimaja künka tagant nähtavale ning kõigil on selle üle tohutult hea meel.

Sööma jõudes saame küll kokatädilt oma hilinemise tõttu natuke kurjustada, aga pole hullu, järgmine kord oleme täpsemad.

Lõpuks koolis tagasi, peaksime tegelema kokkutulekuks vajalikuga (lipp, laul, talent ning ühine tunnus), kuid keegi ei ole sellises tujus, et seda väga produktiivselt teha ning me lõpetame võimlas Kartulit mängides. See on väga tore ja kõikidel tulevad võrkpalli liigutused juba täitsa hästi välja ning kohal on peaaegu terve meie rühm.

Ehk ei ole homseks keegi haige. See ei oleks üldse tore.

Loodame, et ka kõik järgnevad päevad on raskustest hoolimata toredad, ka vähem vihmased ;)

Teie ustav toimkond,

Kristi ja Kristofer

PS! Pildid tulevad homme.

8. päev vist, ei saa kindel olla. Aeg liigub liiga kiiresti, ka siis, kui midagi ei toimu.

Tänases toimkonnas olid mina ja Andre.
Ennast ma tutvustama ei pea, sest olen mitteametlikult juba mitu sissekannet teinud, mõelge minust nagu minategelasest. Te palju minust ei tea, aga ma olen mõistlik ja õiglane jumal.
Täna hommikul kulus tükk aega enne kui kõik jalule said, aga vaatamata sellele ei jäänud hambad pesemata, vetsus käimata, söömata ega ka maasikad istutamata. Hommikusöögiks, teile kellele see oluline on, oli meil suur valik: müsli või Kellogsi kaerahelbed piima või joogijogurtiga. Süües jõudsime järeldusele, et joogijogurt toidab rohkem kui piim. Üldse oleme igal söögikorral palju õppinud, sest laudkonnas istub Claus, kes on ümber maailma sõitnud ja salaja ameeriklastele kingitusi jätnud ning tal on ka üllatavalt suur silmaring.
    Tööl oli heiteline ilm: sadas vihma, paistis päike, veidi mõlemat. Kokkuvõttes olime üpris tublid, saime isegi veidi varem ära, sest istikud said otsa. Vihm meile liiga ei teinud, tuleb välja, et kõik tüdrukud polegi suhkrust tehtud.
Ma võiks teile rääkida veel sellest mida me täna tegime, aga tõsiasi on see, et me ei teinud suurt midagi. Ühistegevuse ajal me vahvaid mänge ei mänginud nagu muidu, vaid arutasime malevarühmade kokkutulekuks vajalikku värki nagu lippu, laulu ja talendishoud. Sellel hetkel sai sullilegi selgeks, kes millest tegelikult hoolib.Mina ja Kristofer üksi peame vastutama talendishou eest. Teised arvavad, et nad on andekad kunstis või muusikas, aga Eesti otsib siiski talenti ja ma ei usu, et mina ja Kristofer suudame seda Valgjärvel pakkuda.
    Homme lubab tulla huvitavam päev, sest on vaba päev mida sisustame, hea ilma korral, sõiduga Otepää seiklusparki ning loodetavasti on järgmisel toimkonnal millestki kirjutada.
 Kell on 00.18 olen väsinud, Kristo teeb Clausile lollakat IQ testi raamatust "Banaanil on nohu."
Täna oli veel nii mõttetu päev, et isegi pilte ei teinud.

Seitsmes päev- maasikate korjamine ja lõkkeõhtu

Tänane päev algas jälle kell 6.50, kuna oli tööpäev. Seekordsed äratajad olid Kadri Ann ja Elina. Tegime kiire hommikuvõimlemise, pesime hambad/näod ning väntasime Atsi juurde sööma. Kõhud täis, sõitsime reipalt tööle. Ilm oli õnneks hommikul ilus, vihma ei sadanud, aga oli tuuline. Kohale jõudes saime teada, et täna hakkame esimest korda maasikaid korjama. Kõik olid väga elevuses. Enne lõunasööki jõudsime tühjaks teha kaks põldu. Maasikaid oli üsna palju, mõnes vaos rohkem, mõnes vähem. Saime teada, et see oleneb maasikataimede vanusest. Osadel hakkas tuule käes päris külm, aga õnneks oli meie tööandja naine Tea nii lahke ja tõi kõigile lõdisejatele soojad joped/kampsunid.
Kui kell sai 12, sõitsime kõik tühja kõhtu täitma. Lõunasöögiks olid väga maitsvad supp ning magustoit. Nagu alati, oli meil peale sööki natuke vaba aega, et puhata. Kella üheks läksime tagasi tööle.
Kuna maasikaid oli palju, ja Tea tahtis, et me kindlasti vähemalt 3 põldu läbi jõuaksime käia, tegime pool tundi kauem tööd. Sellest polnud midagi hullu, sest ilm oli väga mõnus ja töö läks kiiresti.
Umbes 10 minutit peale kolme jõudsime tagasi koolimajja. Nagu kokkulepitud, läksid poisid seekord ennem pesema (tüdrukutele loomulikult sooja vett ei jäetud...). Tunni või paar saime siis ennem õhtusööki puhata. Vahepeal kutsus Jürgen meid kokku ja rääkis, et õhtul teeme lõkke ääres väikese istumise.
Peale õhtusööki (mis oli väga-väga maitsev), olime veel natuke aega lebos. Kell 8 haarasime kõik lõkkeõhtuks vajaliku kaasa ja suundusime koolimaja kõrvale parki, kus oli lõkkeplats juba olemas. Poisid tassisid veel istumise alla mõned pakud ja teritasid grillimiseks paar tugevamat puuoksa. Hakati ka lõket tegema. Poisid pusisid sellega päris kaua, ei tahtnud kuidagi õnnestuda. Lõpuks tuli Jürgen ja sai ühe pisikese lõkkekese siiski tehtud, mis hakkas aina kasvama. Lõke olemas, hakkasime traditsioonilisi lõkkeõhtu/seltskonna mänge mängima. Mängujuhid olid Liis-Anett ja Claus, kes olid mõned mängud varem valmis mõelnud. Väga super tore oli ja nalja sai kõvasti. Aeg läks nii ruttu ja varsti tuli Heli (vahukommidega). Siis hakkasime grillima, kes vorsti, kes vahukomme. Väga mõnus oli vabas õhus süüa, ainult sääsed tüütasid natuke. Lõpuks olid kõik nii väsinud ja kell oli ka päris palju, seega läksime tuppa ära, magama. Homme ikkagi ju tööpäev.

Kadri Ann ja Elina

Kuues päev – puhkepäev ja ristimine.

Täna varahommikul kell kolm olid mõned heavy metal hundid oma hullult valju muusikaga kõik üles ajanud. Kõik rebased aeti välja maja ette ning neil kästi pikkuse järjekorras ritta võtta. Peale rivistust anti neile korraldus joosta kaks ringi ümber koolimaja. Ringid joostud, võeti jälle pikkuse järjekorda ning tehti kümme prääksuga kükki. Peale prääksumist selgus, et tegemist on hoopis liba retsiga ning kõik võisid tagasi oma mõnusasse voodisse minna. 

Päris päev algas kell 9 päikesetervitusega, mille viisid läbi Kadri ja Kreete. Peale hammastepesu  asusime Atsi juurde. Hommikusöögiks olid imemaitsvad pannkoogid, mille peale sai  panna magusat moosi või valada suussulavat karamellikreemi.  Esimene pool päevast oli hetk iseendale, selle aja sisse pidi mahtuma ka koristamine. Peale lõunat hakkas vahva maastikumäng. Esimene punkt asus bussipeatuses, kus me pidime tegema promo pildi Valgjärvest. Teises punktis tegime sõbrapildi kohalikuga. Kolmandas talletasime videolindile Valgjärve imeliste maasikate saladused. Neljandas pidime tegema pildi koos vees elava Loch Nessi koletisega. Viiendas punktis pildistasime vihmast tilkuvaid ning märgu malevlasi. Pärast seda liikusime edasi järgmisse punkti, kus poiss pidi kivi peal olevale veetlevale neiule lillekimbu ulatama.
Siis sõitis sisse õhtusöök. Kõhud head ja paremat täis, hakkasime koolimaja poole velotama. Järgnes pooltundi vabaaega. Järsku hakati rebaseid õue ajama. Hundid kosutasid neid kaneeli, küüslauguvee, kassikonservi ja moosi-sinepi saiadega. Retsilt hea oli.
Rebastel seoti silmad kinni, jalad teibiti kokku ja neid hakati ranna poole juhtima. Seal ootasid rebaseid õlis ulpivad viinerid, mille pidi suuga kausist välja kookima. Seejärel oli vaja täita suur anum veega, käsi ja suud kasutamata. Lõpetuseks toimus suurejooneline vande andmine, mille viisid läbi vanemad hundid ja tseremoonia  läbides said rebastest noored hundid.

Kreete ja Kadri

Jap.

 

Viies malevapäev

Tänases toimkonnas olid Kristo ja Elo. Nad äratasid malevlased üles ja tegid hommikuse võimlemise. Peale võimlemist läksime kõik koos hambaid pesema ja hüppasime rataste selga, et sõita Atsi juurde. Hommikusöögile pidime jõudma poole kaheksaks, sest siis hakkab meie lemmik multikas. Söögiks pakuti meile müslit ja maisihelbeid. Peale einestamist suundusime põllule. Hommikul oli väga ilus päikesepaisteline ilm maasikate istutamiseks.

    Pärast nelja tunnist istutamist läksime lõunale, kus pakuti meile suppi ja tarretist. Tööle tagasi minnes tundus meile, et midagi on mäda... päikest polnud enam ja nagu välk selgest taevast hakkas nagu pangest vihma kallama. Õnnelikumad meist said taksoga varju alla, teised pidid kõndima ning isegi mõned hullud jäid töötama. Teised said samal ajal varju luksuses teed ja härra Suleviga nalja visata. 

   Kui tööaeg oli raisatud ja tublimad meist põllu lõpetanud läksime tagasi koolimajja, kus tegime end mudast puhtaks ja ajasime soojad riided selga. Õhtusöögini me lihtsalt olime.

   Õhtusöögiks oli kartul, kaste ning mõned õnnelikud said ka veidi salatit.

   Ühistegevuseks mängisime väga huvitavat mängu. Nimelt pidime viis oimetut tossavast majast päästma, aga me saime ainult roomates liikuda, meie silmad olid kinni seotud ja rääkimine oli keelatud. Mäng kestis üllatavalt kaua terve tund ja pärast saime, tänu Helile, ka kaamera poolt salvestatud videoklippe nautida. See oli väga naljakas. Pärast seda läksid kõik kas voodisse või MM-i vaatama. Holland võitis 5-1

   

Neljas päev- Maasikate istutamine ja ilmamuutus

Meie tänased äratajad olid Victoria ja Liis-Anett. Pärast äratust suundusime kõik üheskoos saali,kus pidi igaüks soojenduseks jooksma ühe saaliringi. Et saaks hambaid pesema minna, pidi igaüks saama korvpalli korvi.

Peale seda suundusime kõik Atsi juurde sööma. Tänaseks hommikusöögiks oli kaerahelbepuder moosiga,maitsvad võileivad ja keedumuna. Tööle sõit oli märja pinnase tõttu üsna keerukas,aga õnneks olid meil väga osavad sõitjad ja keegi viga ei saanud. Kohale jõudes ootas meid uus töö,milleks oli maasikate istutamine. Nii mõnelgi võttis algselt õige nipi tabamine päris palju aega,aga kui nipp sai lõpuks selgeks läks töö ludinal. Siis oli meil lõuna Atsi juures. Lõunasöögiks olid makaronid hakklihaga,porgandisalat ananassiga ja magustoiduks oli mannapuder kissellliga,aga meie söögikoha üks suur pluss on see,et nad arvestavad mõndade inimeste toitumisharjumustega, seega võimaldavad neile nende soovide järgi toitu.

                                                             

Tööle tagasi minnes oli ilm pööranud halvemaks,sadas paduvihma ning kõik vaod olid märja mudaga kaetud.
Töö oli raske,aga me saime sellega väga hästi hakkama,isegi tööandja Sulev kiitis meid,et me alla ei andnud,ei virisenud ja lõpuni tegime.


Kui me olime töö lõpetanud,siis suundusime me tagasi kooli ning kõik läksid järjest dušši alla muda maha küürima.Sellele järgnes puhkus. Pärast puhkust läksime kolmandat korda Atsi sööma,söögiks oli borši supp.

Sellele järgnesid õhtused tegevused ja peamiseks teemaks oli loomingulisus.Õhtule pani punkti loomingulisuse tipptase. Rühmajuhid koostasid 4 neljast gruppi,pidid tegema coveri ühest tuntud Eesti laulust. Kõik osalejad lahendasid selle ülesande erinevalt ning omamoodi- näidendi,tantsu või luuletuse vormis.

   






 Meie oma Koit Toome




Liis-Anett ja Victoria

Kolmas päev - Rohimine ja töörutiiniga harjumine

Täna oli äratus meil kell 6:50 ja selle viisid läbi Kerttu-Liis ja Claus. Toimus tavaline soojendusvõimlemine ja rippumine.

Peale võimlemist asusime koos Atsi poole väntama. Seal ootasid meid hõrgutavad maisihelbed ja võileivad. Kõhud täis, sõitsime põllu poole. Teel olles juhtus ka paar õnnetust. Nimelt Markus jäi natukene pikalt taha vaatama ning pani natukene võssa. Talle järgnes Victoria. Õnneks lõppes kõik õnnelikult. Kohale jõudes ootasid meid juba lõpmatud maasikavaod. Me maadlesime umbrohuga, saades paar korda nõgeselt surakat.

Pärast maasikapõldudel veedetud tunde asusime mäest üles teele Atsu poole. Rõõmsad kokatädid tervitasid meid auravate supikaussidega, kus ujusid klimbid ja kanatükid. Magustoiduks täidisega pirukas, mida kaunistasid erkkollased astelpajumarjad.

Kõhud täis, väntasime jälle põldude poole. Põldudel olid korjamiseks valmis tugevad oblikalaadsete suguvõssa kuuluvad taimed. Saime peaaegu tööga valmis. Kõigest neli rida jäi veel lõpetada. Rataste seljas sõudsime mäest üles kooli poole. Mõned käisid pausi ajal ujumas ja mõned mängisid samal ajal pinksi.

Atsu poole läksime kolmandat korda tagasi kell 18:30. Atsi juures sõime kartuleid ja kotlette, mis olid sibulatäidisega. Kõige krooniks oli kaste. Pärast kosutavat õhtusööki ootasid huvitavad mängud. Alguses mängisime klassikalist toolimängu, mille võitis Kadri. Me mängisime sipelgatemängu, impulsimängu, petekaga aliast ja kehaosade mängu.

Claus ja Kerttu-Liis

Teine päev – esimene tööpäev ning tutvumine Väino ja Suleviga

Täna oli meie esimene tööpäev – hommik algas 6:50 ideaalse hommikuvõimlemisega, mille eestvedajad olid meie armsad rühmajuhid.

Hommikusöök. Sõit mäkke üles ja mäest alla – tere maasikapõld. Kohapeal võttis ning instrueeris meid tööandja Sulev. Mõnusa olemisega sell, kes näitas meile kõiki uhkeid ruume ning atripuutikat. Sulevi parem käsi, marjapõldude A&O, Väino (meie keeli Väints) võttis Sulevilt teatepulga üle ning hakkas meie tööd delegeerima. Ennelõunat töötasime põllul, mida valmistasime ette, et maasikatel oleks seal tulevikus mõnus kasvada. Hiiglaslik põld enda tublide kätega korda tehtud, siirdusime põllule, mis oli jäetud kasinasse seisukorda.

Kella 12st saime „Atsi juures“ kõhud mõnusat frikadellisuppi täis süüa, hammustasime kerge ampsu magusat kohupiima kisselliga ning pedaalidele valu andes olime tagasi looklevate maasikapõldude vahel. Lõunapausi lõpuni oli jäänud veel mõned minutid, mida aitasid sisustada pererahva kolm armsat Border kolli tõugu koera – Liisa, Jokker ning Scooby.

Lõunapausi lõppedes siirdusime tagasi unarusse jäänud marjapõllule, mille me jõudsime enda pisikeste kätega suurepärasesse korda saada. Peale paaritunnist tööd, surusime istmikud sadulasse ning suundusime koju. Pooled võtsid nõuks kasutada Valgjärve rannamõnusid, teised aga koolimaja duššimõnusid.

Olles kõik puhanud, pesnud ja ilma nautinud, seadsime ennast täna viimast korda „Atsi juurde.“ Ja ikka mäest üles ja alla. Kõhud täis, tujud head tulime tagasi koolimajja, kus meil toimusid mõnusad ning samas ka üksteist liitvad mängud.

Heli ja Jürgen