..sest just nii ongi

Olge maitsvad te maasikad. Soovime teile palju päikest! 

Viimasel päeval võid sa ükskõik mida teha. Sa võid Jürgeni näo täis sodida, sest sul pole enam midagi kaotada" -Claus

Täna oli viimane malevapäev ja toimkonnas oli taas mina ja Kristi. 

Ärkamine võittis jälle veidi kauem aega kui võiks, aga mis seal ikka. Meie tööpäev oli nagu iga teine tööpäev, vihma sadas ning külm oli. Pärast tööpäeva hakati asju palavikulise kiirusega pakkima. Oli vaja terve kool korda teha ja oma asjad pakkida. Polnud palju aega seletada, lihtsalt hüppa bussi. Kuigi olime mingi pool tundi ajakavast maas jõudsime ikka kõigega valmis ja rongi peale. Minule meeldis väga lõputseremoonia, sest me võtsime oma emotsioonid kokku ja tegime seda sama ülesannet mida tutvudes tegime. Lõpetasime seal, kus alustasime, klišee aga hea.

Vaatamata sellele, et saab lõpuks koju, oli siiski kurb lahkuda. Sulevgi (tööandja) ütles, et nüüd, kui me oleme korjamise enam-vähem käppa saanud peame ära minema ning minu arust oleks veel üks nädal ka meie sõprussuhteid tugevdanud. Meie suureks sõbraks ja töökaaslaseks olnud Vihm oli ka lahkudes platsis, kuidas siis ilma temata saaks. Praegu on kell 1:11, olen üpris väsinud, kirjutan viimased read ja jään koos ülejäänu malevarühmaga sügavasse unne. Loodetavasti järgmine aasta kohtume taas malevas!

Markus 

Viimane õhtu Valgjärvel - päev nr 13

Tänasel päeval pidasime pulma. Päev algas abielu ettepanekuga - Kristo võttis julguse kokku ning tegi selle asja ära. :)

Edasi aga töötasime - maasikad ju vajasid korjamist. 

Tänase õhtu teema oli pulm. Pulm algas piduliku tseremooniaga, mis leidis aset rannas, mida saime kogu maleva jooksul kõigest kaks korda külastada, purdel. Muidugi ei puudunud valged õhupallid ning "roosid". 

Kogu tseremoonia viis läbi meie pastor Markus. Tegelikult oli meil igaühel mingi roll. Nii näiteks oli Elo Lõuna-Eesti nobedaim maasika korjaja, kellele meeldib punane värv ja jutustada maasikatest. Kristi oli aga hipi, kellele meeldis koguaeg valju häälega naerda. Kadri aga kandid vanaema rolli, kellel olid esimesed alzheimeri tõve sümptomid. Kreete oli aga islami usulane, kes iga täistund meka poole palvetas. Muidugi ei puudunud pulmast ka peiu ekspruut, kes oli ühtlasi ka endine Miss Estonia - seda rolli kandis Vici. Kadri Ann oli aga pruudi õde, kes sebis kõiki kutte. Liis aga muretses selle pärast, et pruutpaar ka lapse ikka saaks - tema oli pruudi sõbranna. Nastja oli hoolitsev peiu ema ning Elina pruudi ema. Karl aga kehastus kohalikuks talumeheks, kes eksis kuidagi pulma ära. Pulmast ei puudunud ka sõjaveteran Kristofer, kes koguaeg sõjast rääkis ning praegu teenis raha traktoristina. Andre aga oli viks ja viisakas ärimees. Ka peiul oli sõber, Claus, kes oli nohik. Jürgen aga oli suur Koit Toome fänn, kes teadis kõiki Koidu laule. Ka tema riietusstiil oli inspireeritud Koidust. Heli aga muretses oma pikkuse pärast, seepärast oli ta suure alaväärsuskompleksiga, mis oli tingitud tema pikkusest. 

Samuti toimusid põnevad mängud ja tradistioonilised pulma tegevused. 

Õhtu aga lõppes rahulikult - nimelt sai meie saalist "postkontor", kus igaühel oli oma ümbrik ehk postkast. Saime kõik üksteisele kirju kirjutada - öelda midagi ilusat koduteele kaasa. :)

12. Poissmeeste ja tüdrukute õhtu

Täna toimus tüdrukute ja poissmeeste õhtu nagu ikka pulmale eelneval õhtul kohane. Tänu vihmasele ilmale pidime kõik oma plaanid ümber tegema.

Nii tegid poisid oma tegemisi - veetsid enamus aega pinksi mängides ja niisama jutustades.

Tüdrukud aga tegid pruudile ajalehest kleiti, jutustasi ning pommitasid pruuti küsimustega peiu kohta. Seda kõike hubades küünaldega toas. Muidugi käis asja juurde ka väike limps ja šokolaad.

Üheteistkümnes päev- päike tuli taas Valgjärvele ja tüdrukute seast pruudi valimine

Täna hommikusteks äratajateks olid Liis-Anett ja Elina. Hommikusse mahtus nii venitamist, jooksmist kui ka natuke jõu trenni. Ilm tõotas soe tulevat,seega said kõik eriti positiivsete nägudega Atsi juurde sööma minna.

Söögiks oli mannapuder moosiga, võileivad ja erinevad joogid. Kõhud täis väntasime Sulevi juurde tööle.Tänaseks tööks oli algselt maasikate korjamine, hiljem lisandus ka sibulate rohimine.Väga heaks tegi selle töö, soodne ilm, mis võimaldas meil tunda,et endiselt on veel suvi. 4 tundi tööd tehtud, suundusime tagasi Atsi juurde sööma, kus meid ootas isuäratav klimbi-kana supp ja võrratud apelsinimaitseline tarretis vahukoorega. Siis suundusime kõik koos tööle tagasi, kus meid ootaski meie jaoks täiesti uus töö-sibulate rohimine. Kuidagi läks üheskoos tööd tehes aeg lausa ludinal ja nii me läksimegi peale kaht tundi tööd tagasi kooli. Kooli jõudes hakkas vaba aeg, seega see tähendas seda,et kõik said rahulikult puhata, kes läks pesema, kes magama või siis näiteks poisid arutasid meie õhtuse pruudi valimis konkurssi üle. Pärast vaba aega läksime viimast korda selle päeva jooksul Atsi juurde õhtust sööma. Söögiks olid kartulid, vorstikesed ja salat. Pärast sööki läksime tagasi kooli, kus hakkasid poisid ettevalmistuma pruudi valimis võistluseks. Tüdrukutel oli samaaegselt pinge ja närv juba sees. Varsti hakkaski võistlus pihta. Esimeseks katsumuseks oli käesurumine,seal näitasid meie tüdrukud, kui tugevad nad on ja tuli välja, et kõikidel oli rammu küllaga.

                                                  Finaalis võistlesid Kreete ja Kerttu-Liis




                                           
                         



Teiseks ülesandeks oli võimalikult ilusa välimusega ja hea maitsega võileiva tegemine. Laua peale anti
erinevaid koostisosi ja me pidime nendest 10 minutiga võileiva valmis tegema. Seejärel tulid poisid ja hääletasid,selle võileiva poolt, mis neile kõige rohkem meeldis.








                     

Kolmandaks hakkasid tüdrukud poistele massazi tegema. Tüdrukud käisid iga poisi juures 2 minutit,igale poisile anti teada, mis nr tüdruk teda hetkel maseerib ja hiljem otsustasid nad, kes on kõige parem
masöör

Neljandaks ülesandeks oli tüdrukutel ära arvata silmad kinni kelle ülakeha on see, mida nad katsuvad. Tuli välja meie maleva tüdrukud oskavad kehade järgi päris hästi inimest ära tunda.


Viiendaks pidid tüdrukud näitlema,et nad on naised,kes on suhtes mehega ja nad proovivad talle oma jutuga märku anda, et nad tahavad, et mees laskuks põlvele ja paluks neid naiseks.

Kuuendaks tegid tüdrukud läbi totaalse muutumise. Nad sisenesid üksteise järel saali ja seisid poiste ette poosi. Poisid hindasid nende muutust, kõnnakut ja poose.

Viimaseks ülesandeks oli tüdrukutel rattaketi peale panemine. Sellega said nad üsna hästi hakkama ning sellega oligi meie võistlus läbi.


Õhtu lõppes huvilistele õudusfilmi vaatamisega, seejärel jäid kõik üheskoos magama.















Elina ja Liis-Anett

Kümnes päev - Poiste seast peigmehe valimine!

Tänane hommik oli jahe (4°C), aga kõigil oli ikkagi hea tuju. Hommikul said kõik õigel ajal jalule ja soendust tegema. Siis läksime Atsi juurde hommikust sööma. Hommikusöögiks olid maisihelbed jogurti või piimaga, vaatasime söömise ajal  madagascari pingviine.Pärast hommikusööki läksime Sulevi juurde tööle, seekord maasikaid korjama. Töö tegi raskemaks vihm ja külm tuul. Tea abi ja juhendamisega saime tööga hästi hakkama. Pärast nelja tundi rasket tööd läksime Atsi juurde lõunasööki sööma (hilinesime 15 min. sest pidime vaod ära lõpetama). Lõunasöögiks oli püree, hapukapsas ja kaste, kes tahtis sai ka teed. Kõigile meeldis toit väga ja oli lõbus.Aeg läks kiiresti ja enne kui arugi saime pidime juba tööle tagasi minema. Järgmised kaks tundi läks väga kähku, kuigi vihma sadas kogu aeg. Ära tulime ka vihmaga, oli raske pori sees vändata. Kui olime kooli jõudnud siis saime pesemas käia ja pärast seda oli meil kaks tundi vaba aeg. Vabal ajal leppisid tüdrukud meile võistlused kokku (peigmehe valimiseks) ning poisid mängisid klaverit. Õhtusöögi ajal me sõime suppi ja vaatasime jalgpalli eelkommenterimist ja järgmise päeva ilmateadet( mis osutus jällegi väga külmaks ja vihmaseks). Pärast õhtusööki läksime koolimajja, saime allamäge sõita. Kui olime koolis siis anti tund vaba aega enne ``peigmehe valimis``. Poisid olid ülesannete pärast elevil. Esimeseks ülesandeks oli kammimine, mida pooled poisid polnud kunagi teinud, aga see ei osutunud raskekes. Teiseks pidime tüdrukutele patsid tegema, mida enamus teha oskasid, aga halvasti...

Poisid võtsid paaridesse ja hakkasid üksteist kordamööda meikima, mis läks VÄGA hästi, oleks nagu professionaalid koos. Pärast meikimist saime viis minutit et enda nägu ära pesta, siis hakkasime tüdrukutele massazi teha. Igale tüdrukule kaks minutit. Pärast massazi hakkasime tantsima, tüdrukud hindasid meid, Clausil läks ilmselgelt kõige paremini. 

Pärast tantsimist hakkasime viktoriini mängima. Suhteliselt hästi läks.

Teatsime ka tüdrukute jalanõusid hästi, arvasime need ära.

Viktoriini järgselt tuli käepalumine, see oli üks kõige naljakamaid kohti õhtu jooksul. Me pidime kätt paluma ``Roosi`lt`, kes oli põrandahari.
Kui käepalumine läbi sai siis hakkasime rinnahoidjaid avama, Kristo oli kõige kiirem. See ülesanne oli raske, oli vaja nõks kätte saada, siis oli lihtsam.

Lõpuks me pidime naist kandma, kelleks oli Elo, ta oli üllatavalt kerge, kuigi meie rammumees Claus suutis ta ikkagi maha pillata. Õhtu lõpuks me istusime ringi ja rääkisime järgmistest äratajatest ja tüdrukutele ülesannete valimisest.

Karl ja Nastja

:)

Jeee, vaba päev :D

Mõnus on ärgata selle peale, et päike paistab aknast sisse ja kell on üheksa läbi. Nüüd seada sammud võimla poole ning teha Kristi ja Kristoferi juhendamisel muusika saatel paar erksamat liigutust, et viimnegi uni silmist kaoks.

Uksest väljudes on ootamas hommikuselt karge õhk, kuid mäest üles väntamine ei lase külmal kerre pugeda. Samas Atsi Juurest väljudes ei olnud nägu enam nii naerul, sest taeva ning maa vahel oli paks vihmaloor.

Asjad koos, võib sõit Otepääle alata. Tuju on ka natuke lootusrikkam, sest taevas on peaaegu selge.

Otepääle jõudes vettime siiski läbi ning läbime suurema osa seiklusrajast vihmas. Kõige vingemad on pikad laskumised, kus Kristo saab väga lähedale raja rekordile. Kristo ning Kristi läbivad ainsatena ka Katsumuste raja.

Siis istume mõnusalt soojas Tehvandi spordibaasi kohvikus ja nosime kokkade poolt kaasa pandud pitsalõikusid, samal ajal oma külmunud jäsemeid soojendades.

Mitte mingit tahtmist ei ole tagasi sõita, sest on tunne , et varsti saavad meist kõigist jääkuubikud ja taevast sajab REAALSELT lund. Käime Maximas ja pressime paunad kõike head paremat, mida külapoest ei saa, täis.

Tagasiteel jääb mingi hetk õnneks vihm üle ja isegi enam-vähem soe hakkab. Lõpuks ilmub koolimaja künka tagant nähtavale ning kõigil on selle üle tohutult hea meel.

Sööma jõudes saame küll kokatädilt oma hilinemise tõttu natuke kurjustada, aga pole hullu, järgmine kord oleme täpsemad.

Lõpuks koolis tagasi, peaksime tegelema kokkutulekuks vajalikuga (lipp, laul, talent ning ühine tunnus), kuid keegi ei ole sellises tujus, et seda väga produktiivselt teha ning me lõpetame võimlas Kartulit mängides. See on väga tore ja kõikidel tulevad võrkpalli liigutused juba täitsa hästi välja ning kohal on peaaegu terve meie rühm.

Ehk ei ole homseks keegi haige. See ei oleks üldse tore.

Loodame, et ka kõik järgnevad päevad on raskustest hoolimata toredad, ka vähem vihmased ;)

Teie ustav toimkond,

Kristi ja Kristofer

PS! Pildid tulevad homme.