8. päev vist, ei saa kindel olla. Aeg liigub liiga kiiresti, ka siis, kui midagi ei toimu.

Tänases toimkonnas olid mina ja Andre.
Ennast ma tutvustama ei pea, sest olen mitteametlikult juba mitu sissekannet teinud, mõelge minust nagu minategelasest. Te palju minust ei tea, aga ma olen mõistlik ja õiglane jumal.
Täna hommikul kulus tükk aega enne kui kõik jalule said, aga vaatamata sellele ei jäänud hambad pesemata, vetsus käimata, söömata ega ka maasikad istutamata. Hommikusöögiks, teile kellele see oluline on, oli meil suur valik: müsli või Kellogsi kaerahelbed piima või joogijogurtiga. Süües jõudsime järeldusele, et joogijogurt toidab rohkem kui piim. Üldse oleme igal söögikorral palju õppinud, sest laudkonnas istub Claus, kes on ümber maailma sõitnud ja salaja ameeriklastele kingitusi jätnud ning tal on ka üllatavalt suur silmaring.
    Tööl oli heiteline ilm: sadas vihma, paistis päike, veidi mõlemat. Kokkuvõttes olime üpris tublid, saime isegi veidi varem ära, sest istikud said otsa. Vihm meile liiga ei teinud, tuleb välja, et kõik tüdrukud polegi suhkrust tehtud.
Ma võiks teile rääkida veel sellest mida me täna tegime, aga tõsiasi on see, et me ei teinud suurt midagi. Ühistegevuse ajal me vahvaid mänge ei mänginud nagu muidu, vaid arutasime malevarühmade kokkutulekuks vajalikku värki nagu lippu, laulu ja talendishoud. Sellel hetkel sai sullilegi selgeks, kes millest tegelikult hoolib.Mina ja Kristofer üksi peame vastutama talendishou eest. Teised arvavad, et nad on andekad kunstis või muusikas, aga Eesti otsib siiski talenti ja ma ei usu, et mina ja Kristofer suudame seda Valgjärvel pakkuda.
    Homme lubab tulla huvitavam päev, sest on vaba päev mida sisustame, hea ilma korral, sõiduga Otepää seiklusparki ning loodetavasti on järgmisel toimkonnal millestki kirjutada.
 Kell on 00.18 olen väsinud, Kristo teeb Clausile lollakat IQ testi raamatust "Banaanil on nohu."
Täna oli veel nii mõttetu päev, et isegi pilte ei teinud.