Mõnus on ärgata selle peale, et päike paistab aknast sisse
ja kell on üheksa läbi. Nüüd seada sammud võimla poole ning teha Kristi ja
Kristoferi juhendamisel muusika saatel paar erksamat liigutust, et viimnegi uni
silmist kaoks.
Uksest väljudes on ootamas hommikuselt karge õhk, kuid mäest
üles väntamine ei lase külmal kerre pugeda. Samas Atsi Juurest väljudes ei
olnud nägu enam nii naerul, sest taeva ning maa vahel oli paks vihmaloor.
Asjad koos, võib sõit Otepääle alata. Tuju on ka natuke
lootusrikkam, sest taevas on peaaegu selge.
Otepääle jõudes vettime siiski läbi ning läbime suurema osa seiklusrajast vihmas. Kõige vingemad on pikad laskumised, kus Kristo saab väga lähedale
raja rekordile. Kristo ning Kristi läbivad ainsatena ka Katsumuste raja.
Siis istume mõnusalt soojas Tehvandi spordibaasi kohvikus ja
nosime kokkade poolt kaasa pandud pitsalõikusid, samal ajal oma külmunud
jäsemeid soojendades.
Mitte mingit tahtmist ei ole tagasi sõita, sest on tunne ,
et varsti saavad meist kõigist jääkuubikud ja taevast sajab REAALSELT lund.
Käime Maximas ja pressime paunad kõike head paremat, mida külapoest ei saa,
täis.
Tagasiteel jääb mingi hetk õnneks vihm üle ja isegi
enam-vähem soe hakkab. Lõpuks ilmub koolimaja künka tagant nähtavale ning
kõigil on selle üle tohutult hea meel.
Sööma jõudes saame küll kokatädilt oma hilinemise tõttu natuke
kurjustada, aga pole hullu, järgmine kord oleme täpsemad.
Lõpuks koolis tagasi, peaksime tegelema kokkutulekuks
vajalikuga (lipp, laul, talent ning ühine tunnus), kuid keegi ei ole sellises
tujus, et seda väga produktiivselt teha ning me lõpetame võimlas Kartulit
mängides. See on väga tore ja kõikidel tulevad võrkpalli liigutused juba täitsa
hästi välja ning kohal on peaaegu terve meie rühm.
Ehk ei ole homseks keegi haige. See ei oleks üldse tore.
Loodame, et ka kõik järgnevad päevad on raskustest hoolimata
toredad, ka vähem vihmased ;)
Teie ustav toimkond,
Kristi ja Kristofer
PS! Pildid tulevad homme.
No comments:
Post a Comment